Luohkát 1-2

Bustávvamuitinspealut
Muitinspealuiguin oahppi oahpásmuvvá davvisámegiela bustávaide. Oahpaheaddji sáhttá geavahit daid olles oahpahusjoavkkuin. Go buot bárat leat gávdnon, de bustávvakoarttat báhcet oidnosii nu, ahte oahpaheaddji sáhttá velá geardduhit bustávaid oahppiiguin.
Govaide čadnon sáni galgá diktit jávkat, ovdalgo deaddila ođđa gova. Ná speallu doaibmá bures, ja oahppi geargá lohkat maid sániid.

Bustávat 1: a, á, e, i, o, m, r ja u
Bustávat 2: b, d, f, g, j, l, n, s ja š
Bustávat 3: c, č, h, k, nj, p, t ja v
Bustávat 4: đ, dj, lj, ŋ, ŧ, z ja ž

Eará muitinspealut
Dáid muitinspealuiguin oahpahuvvojit árgabeaivve frásat ja ságastallamat suohttasis vugiin. Muitinspealu bajábealde lea gažaldat ja vástádus, maid sáhttá maid guldalit, omd. Man ivdnái biila lea? Vástádussan lea Biila lea ...
Oahppi álgá dasto ohcat ivdnebáraid (ruoksat, alit, fiskat jna.)

Muitinspeallu ivnniid birra: Man ivdnái biila lea?
Muitinspeallu ivnniid birra: Man ivdnásaš biila lea govas?
Muitinspeallu nummiriid birra: Galle spáppa dus leat?
Muitinspeallu, logut 10-18, ruhta: Man ollu dát máksá?
Muitinspeallu diimmu birra: Man ollu diibmu lea?
Muitinspeallu diimmu birra: Man ollu diibmu lea?
Muitinspeallu diimmu birra: Galle áigge don bohtet?
Muitinspeallu postposišuvnnaid birra: Gos spábba lea?

Bustávvabihttáspealut
Bihttáspealuiguin sáhttá oahpahallat bustávaid suohttasis vugiin. Juohke oasis leat guhtta bustáva. Vuos galgá čohkket gova, dasto oažžu guldalit guđege bustávain álgi sániid. Bihttáspealu váttisvuođa sáhttá válljet.
Bustávat 1: a, á, r, i, m ja u
Bustávat 2: e, l, š, s, o ja n
Bustávat 3: b, d, g, c, č ja j
Bustávat 4: h, f, v, k, p ja t
Bustávat 5: đ, ŧ, ŋ, z ja ž

Ivnnit ja govvosat
Bihttáspealuiguin sáhttá oahpahallat ivnniid, loguid ja govvosiid suohttasis vugiin. Materiálas leat njálmmálaš barggut, maid sáhttá bargat okto, párrabargun dahje olles oahpahusjoavkkuin. Materiála heive maid vierisgielagiidda.
Ivnnit ja govvosat

Logut, mat ovdanbuktet lohkomeari
Logut, mat ovdanbuktet ortnega

Láidestat lohkamii
Láidestat lohkamii-materiálain oahppi oahpásmuvvá bustávaide. Juohke bustávas leat addon valjis ovdamearkkat. Ovdal bargguide sirdašuvvama lea siidu, mas sáhttá hárjehallat bustávaid ja gullat, mo dat jietnaduvvojit. Vuosttas bargguin galgá gullat jietnadagaid riekta, nuppiin bargguin galgá gullat, mainna jietnadagain sánit álget. Sánit lohkkojit Badje-Deanu-Kárášjoga suopmana mielde.
Láidestat lohkamii-lohkanoahpahus heive buohkaide, guđet oahpahallet lohkat davvisámegiela.
Láidestat lohkamii

Lohkanoahpahus
Juohke oasis leat valjis ovdamearkkat ja barggut. Ovdamearkkat leat lohkkojuvvon Badjedeanu-Kárášjoga suopmaniin. Lohkanoahpahus heive buohkaide, guđet oahpahallet lohkat davvisámegiela. Lohkan B-bargguin galgá stávvaliin čohkket sániid.
Lohkanoahpahusa materiála gánneha bargat álggos vuos olles oahpahusjoavkkuin. Dalle oahppit sáhttet maid veardádallat, mo sánit jietnaduvvojit sin guovllus.
Lohkan 1: Vokálat a, á, e, i, o ja u

Lohkan 2: Bustávat l, m, n, nj, r, s ja š
Lohkan 2B: Sáni čohkken stávvaliin
Lohkan 3: Bustávat b, d, g, c, č ja j

Cealkagiid čohkken
Dáin bargguin galgá čohkket cealkagiid. Bargguin sáhttet leat maid liigesánit, mat váttásmahttet cealkaga čohkkema.
Cealkagiid čohkken